Hakkliha

Proosa

• Vahe hea ja halva kokakunsti vahel tuleb eriti selgelt ilmsiks hakkliha valmistamisel. Tavaline kokk jääb rahule, kui ta hakib või jahvatab koostisosad ja niisutab neid vaevu lahtiklopitud munaga, kuid see on väga rohmakas ja ebatäiuslik meetod; neid tuleks uhmris üheskoos rutjuda, kuni ei leia enam ühtki mügarat ega kiudu. Edasised juhised leiab vastavast kirjakohast, kuid see on reegel, mida need, kes soovivad oma kunsti selles harus vähegi silma paista, peavad rangelt järgima.
  • Judith Montefiore, "Juudi käsiraamat", 1846, sissejuhatus kokaraamatusse, "Tähelepanekuid koka tarbeks"

• Aga ma anun sind, kui vähegi võimalik, muretse liha selle pikkpoisi tegemiseks lihuniku käest. Ma olen seda valmistanud päris hea mitu korda, võrreldes hakkliha, mis on ostetud lihunikult ja erinevatest poodidest, ja pole pääsu tõdemusest, et lihuniku käest saadud ja just värskelt hakkmasinast läbi lastud liha teeb roa suussulavaks (see ja sibul, aga sibul üksi seda ei suuda). Poest ostetud hakkliha probleemiks pole mitte ainult kuivus, vaid ka sellest tulenev asjaolu, et pikkpoiss kukub välja muredama tekstuuriga ja seda on raskem lõigata. (lk 458)
  • Nigella Lawson, "Köök", tlk Sash Uusjärv, 2011