Herman Sergo

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Herman Sergo (1. oktoober 1911 Jausa, Käina vald – 28. september 1989 Tallinn) oli eesti meremees ja kirjanik. Tema tuntuim teos on Reigi rootslaste elust 18. sajandil kõnelev kolmeosaline romaan "Näkimadalad" I–III (1984), mis pälvis 1985. aastal Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemia. 1987-88 valmis romaani alusel ka samanimeline neljaosaline telesari.


  • "Tead, Aune, mis eakad inimesed räägivad: jutupuhumisel olevat oma ajalugu. Kõige vanemad luiskajad olnud jahimehed, seejärel kaupmehed ja kalurid. Siis hakanud meremehed igasugu lugusid välja mõtlema, kuni lõpuks järg kosmoselendurite kätte jõudnud. Ei, sel jutul on tõetera sees. Mul omal lellepoeg - kõigest kaks korda ongi ülal käinud ja sedagi ainult Kuu peal, aga pane rääkima, siis jääb mulje, nagu oleks tal kosmos Siiriusest saadik läbi lennatud..."
    • "Tallinna sadamas aastal 1982" Noorus 5/1962


  • "Ajad on keerulised ja kõik võib minna pahupidi. Ei maksaks minu arvates hakata praegu kellegagi rauda raiuma, küllap pi­si­tasa aeg õiendab as­jad..." /---/ "Aga kas me oma ees­õigusi sedamoodi jälle pisitasa käest ära ei lase libiseda?" kiilus Clemet oma kahtluse külavanema pikaks kippuva jutu vahele. "Ega mõisa­härrade isu saa kunagi otsa. Annad siit jä­rele, tõmbab sind teisest kohast veelgi valusamalt..."
    • "Näkimadalad", I kd, lk 187


Välislingid[muuda]

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel