Ei, ei, inimesed meie riigis ei oska liituda ja luua kogukonda, isegi puravikulipu all mitte. See on neurootiliste individualistide maa, kellest igaüks hakkab teiste hulka sattudes õpetama, kritiseerima, solvama ja näitama teistele oma vaieldamatut üleolekut. (lk 165)
Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020
Paavst Franciscus Tallinnas Vabaduse väljakul peetud jutluses 25. septembril 2018
Vabadus ei tähenda seda, et indiviid võib lihtsalt suvaliselt lahmida ega hooli mitte millestki. Neoliberaalse individualismi puhul kiputakse kogu aeg vabadust samastama hoolimatusega ja siis ongi nii, et näiteks sõnavabadus tähendab meil sõnahoolimatust. Et võib kasutada ükskõik milliseid sõnu, rääkida ükskõik millist jama ja see kõik peab olema lubatud, sest "muidu ei ole vabadust" – minu jaoks ei tähenda see seda. Hoolimatus ja vabadus ei ole sama asi. Kõige tähtsam ei ole mitte individuaalne, vaid just kogukondlik vabadus – et kogukond saaks teha asju omamoodi, nagu on alati tehtud.
