Innovatsioon

• Ütleme, et kasvab üks hiiglama suur puu, vana tamm. Seal üleval on kõik need tulemused – kuskil kõrgel on aatomipomm, mis pole kättesaadav igaühele, vaid ainult suurriikidele. Ja all maa peal kõnnivad kõik need, kelle taskud on raha täis. Isegi need, kes tahaksid olla innovaatilised ja teadustulemusi rakendada, ei aima täpselt, mis seal üleval puu otsas toimub. See, kes teab, istub puu otsas, oma oksaharu peal, ja see, kellel on raha, kõnnib maas. Vaat seda vahet tuleb vähendada ja see ei ole Eestis sugugi hästi õnnestunud. (lk 77)
  • Enn Tõugu, rmt: Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019

Proosa

• Häkatonlaste ind meenutab veidi nagu paani­kas ostlemist: kui igapäevased tugi­struktuurid varisevad, tekib intuitiivne vajadus kuhjata kokku nii palju krohvi ja ehitusmaterjali kui võimalik, et iga pragu tihedalt kinni toppida ja ühtlasi ühiskond uuesti üles ehitada. Aga postid ju veel kannavad ja enamjaolt piisab "probleemide lahendamiseks" koduste ressurssidega tehtud väikestest liigutustest, mis mõjuvad tänu tuttavlikkusele leidlike ja arusaadavatena. Lugesin kuskilt möödaminnes lugu õpetajast, kes kasutas kodutingimustes videoloengu salvestamisel tahvlina oma külmkapiust. See lahendus kõnetab tükk maad rohkem, kui näiteks häkatonil sündinud kohmakapoolne digijoonistamise rakendus VidED.
  • Maria Muuk, "Viirushaigus ei ole ainult disainiväljakutse", Sirp, 17.04.2020