Mine sisu juurde

Iseseisvumine

Allikas: Vikitsitaadid

Proosa

[muuda]
  • Sevastjanovile muutus kojuminek lõplikult vastumeelseks ja ta ütles Sjomkale:
"Mina lasen ka omade juurest jalga, kas sa võtad mind enda juurde elama?"
"Ainult sel tingimusel," vastas Sjomka pidulikul bassihäälel, "et me hakkame elama kommunistlike noorte moodi. Et ei oleks väikekodanlikku rasvumist."
Sevastjanov kinnitas, et rasvumist ei tule... Ja nüüd olid nad kahekesi Jugai juures komitees. Sevastjanov istus lauanurgal ja näsis saia - ta oli otse töölt tulnud. Sjomka suitsetas kivisel ilmel, nägu kõrvale pööratud. Sevastjanov taipas, et ka Sjomkal on kõht tühi, ja murdis saia pooleks. (lk 14)
  • Veera Panova, "Sentimentaalne romaan", tlk Maret Käbin, 1961, LR 20/21


  • Ruthil on vähemalt üks naise iseseisvumiseks ääretult oluline eeldus - ta on materiaalselt sõltumatu, tal on "oma tuba ja oma luba". Seegi vihje üksnes kinnitab eespool öeldut: "Ruthi" on kontsentreeritud palju vastandlikke 19.-20. sajandi vahetuse kultuurimõjusid ja see tekst ärgitab üha neile mõtlema. Modernismiga kaasnenud liikumiste, hoiakute, reaktsioonide ja väärtuste kajastus "Ruthi" sisus ja vormis suures osas alles ootab avastamist. (lk 167)
    • Mirjam Hinrikus, "J. Randvere "Ruth" ja Otto Weiningeri "Geschlecht und Charakter"", rmt: "J. Randvere Ruth 19.-20. sajandi vahetuse kultuuris", 2006, lk 145-169