Jõulukink

Proosa

"Hei," hõikas Muumitroll tasa. "Kas ta tuleb varsti?"

"Ära sega mind!" käratas koduvana kurjalt, nina pikas nimekirjas, mis oli peaaegu otsast lõpuni läbi kriipsutatud.

Ta istus ühe küünla juurde ja hakkas arvestama:

"Mamma, papa, Kõõts," pomises ta. "Kõik tädipojad... kõige vanem siil... väikestele pole midagi vaja. Ja Snifi käest ma ei saanud mullu midagi. Pumps ja tädi... oh, ma lähen sellest lihtsalt lolliks!"

"Mis on?" küsis Tusklik kartlikult. "Kas nendega on midagi juhtunud?"

"Kingitused!" hüüdis koduvana. "Järjest rohkem jõulukingitusi iga aastaga!"

Ta tegi väriseva käega oma nimekirja risti ning eksles edasi.

Tove Jansson, "Kuusk", tlk Vladimir Beekman, rmt: "Muumitroll", 1975, lk 321

Jõuludeni oli jäänud ainult nädal.

Ma istusin kogu aeg internetis, et mingeid kinke välja võluda.

Vanataat korrutas pidevalt, et parim kink olevat õige info. Ei mingeid punase paberi ja paelaga jõulupakke, meil olevat nüüd interneti-ajastu ja ainult netikingid lugevat.

Selle peale läksid Piripilli-Pille silmad loomulikult kohe vesiseks, sest arvutis polevat ju susse ja kuidas siis küll päkapikud saaksid kinke tuua, kui pole ikka kirjut paberit ja punast paela?

Reet Kudu, "Elu algab kümneselt", 2014, lk 21