Juhtkoer

Proosa

• Polnud midagi kuulda ega midagi näha. Ei ühtegi tõendust surnutest, välja arvatud nende nimed Blue käes olevas märkmikus.

Äkki oli Neeve'il õigus. Võib-olla Blue ikkagi põdes natuke. Mõnel päeval tundus veidi ebaõiglane küll, et kogu see ime ja vägi, mis ta perekonda ümbritseb, jõuab temani ainult paberimajanduse kujul.

Vähemalt olen asjasse pühendatud, mõtles Blue süngelt, kuigi tundis end sama palju asjasse pühendatuna kui pimedate juhtkoer.

• Maggie Stiefvater, "Kaarnapoisid", tlk Evelin Schapel, 2013, lk 18