Kaitsevaim
Proosa
[muuda]- Ma leian üha enam, et minu kujunduse stiil kuulub omaette liiki ja selles, mida teile saadan, kutsub minu kaitsevaim või ingel teid järgnema, kuhu ta juhatab; kui käituksin teisiti, ei täidaks see eesmärki, milleks üksipäini ma elan, nimelt [...] uuendamaks kreeklaste kadunud kunsti.
- Kaks nädalat järjest püüdsin igal hommikul järgida teie juhiseid, kuid kui ma leidsid, et mu püüdlused olid kasutud, otsutasin ilmutada iseseisvust, millest ma tean, et see meeldib igale loojale rohkem kui võõra raja orjalik järgmimine, kuitahes imetlusväärne too rada ka poleks. Igatahes peab mu vabandus olema see: ma ei saanud teha teisiti, see oli minu jaoks võimatu!
- Ma tean, et palusin teil anda mulle oma mõtted ja lubasin rajada kõik neile; selles ma ei arvestanud oma vaimuga. Nüüd leian end olevat eksinud.
- William Blake, kiri John Truslerile, 16. august 1799; cit. via: Maria Popova, "William Blake's Most Beautiful Letter: A Timeless Defense of the Imagination and the Creative Spirit", The Marginalian, 14.07.2016
- Nahk-Lisbeth polnud õigupoolest paha naine. Ta oli elusuurune nahast nukk, mille vaarisa oli Hamburgi aastalaadalt kalli raha eest ostnud. See lebas juba palju-palju aastaid väikeses kajutis vähipaadis, mille nimi oli loomulikult ka "Nahk-Lisbeth". Nukk oli omamoodi nagu paadi kaitsevaim ja seetõttu austatud isik. Aga täiskasvanud jutustasid meile, lastele temast sageli nii jubedaid lugusid, et ta ei paistnudki meie jaoks nii päris ohutu olevat. Ainult vaarisa ei jutustanud õudusjutte. Tema ütles: "See on puha rumal lora. See on ainult nukk, muud ei midagi. Ja jutul lõpp!" (lk 9)
- James Krüss, "Minu vaarisa ja mina", tlk Linda Ariva, 1979