Karen Kangro Burns

Karen Kangro Burns (sündinud 6. juulil 1986 on Eesti ettevõtja ja küberturvalisuse ekspert, Fyma tegevjuht ja kaasasutaja.

Artiklid

• Tehnoloogia võimaldab täpselt mõõta, mis linnaruumis toimub, millised tegevused on edukad, mis toob inimesi keskustesse ja mis neid sealt peletab. Tehnoloogia on teinud linnad turvalisemaks. Ilma fooride, rohelise laine ja viitamis-süsteemideta ei kujuta me oma linnaruumi ettegi. Tehnoloogia roll linnaruumi kujundamisel on üha kasvav, ent kuni me õpime seda kasutama, näeme ka negatiivseid mõjusid.
• Hetkel kasutatakse linnaruumi planeerimisel peamiselt autode liikumist mõõtvatetest mudelitest välja tulevaid andmeid. Selliselt olemegi tekitanud olukorra, kus andmed ütlevad, et kuna autoliiklus on kasvavas trendis, siis peaksime ehitama rohkem taristut autodele juurde.
• Keegi ei taha elada arvutis. Näiteks Põlvas kuulutati liikluse rahustamiseks välja Nutitee hange, mille võitis plinkivate ülekäiguradade kontseptsioon, mis eesmärki ei täida ja tekitab hoopis valgusreostust. Nutilahenduse asemel oleks tõhusam kitsama tänava loomine, kõnnitee madalamaks toomine ja kitsenduste lisamine pollarite või lamavate politseinikega.
• Linnaruum peaks arvestama eelkõige kõige nõrgema liiklejaga, kelleks on lapsest jalakäija. Ka kõikidel teistel liiklejatel, sh vanuritel ja liikumispuuetega inimestel peaks olema turvaline. Eesti linnaruum on üldiselt ebaturvaline, kuum, autokeskne ja rohelust kas võetakse ära või kolitakse see nn destination-parkidesse (à la Lasnamäe Pae park), kuhu peab autoga sõitma. Ei arvestata sellega, et jalakäijate, jalgratturite, kastirataste ja tõukerataste hulk kasvab, mis teeb liiklemise ohtlikuks või ebamugavaks. Oleme olukorras, kus isegi politsei pargib kõnniteel, kulleritest ja kaubikutest rääkimata (fantastilist tööd selle teadvustamisel teeb Instagrami konto @mitte_tallinn).
• Tartu hakkab jõuliselt siin eristuma ning väga aktiivselt muudab linnaruumi jalakäijale ja ratturile paremaks ning turvalisemaks. Nad teevad seda esmalt läbi füüsiliste muutuste ratta- ja jalakäijasõbralikuma linnaruumi loomisel, kuid kasutavad ka näiteks Fyma analüütikat, et panna päris numbrid liikumise trendidele külge. Jälgides jalakäijaid, autosid, rekasid, kaubikuid, mootorrattaid, jalgrattaid, tõukerattaid, busse ja traktoreid tervikuna on linnaplaneerimisosakonnal võimalik teha targemaid otsuseid. See asendab või täiendab liikuvusuuringuid, mudeldamisi, sensoorikat ja ametnike „kõhutunnet”.
  • Karen K. Burns, "TULEVIKU LINNARUUM SÜNNIB TEHNOLOOGIA JA FÜÜSILISTE MUUTUSTE KOOSTÖÖS", Müürileht, 2. juuni 2022