Klassikokkutulek

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti


Proosa[muuda]

  • Vanu uudiseid sirvides hakkab noormees meenutama omaenese keskkooli. Mõte võimalusest, et koolikaaslased võiksid tahta kokku tulla, ajab talle hirmu peale. Teda see ei huvita. Tema elus ei olnud keskkooliaeg mingi õnneaeg. Kaks või kolm endist koolikaaslast on temaga Facebooki kaudu ühendust võtnud, kuid tema jättis nende sõbrataotlustele vastamata. Ta ei suhelnud nendega kunagi rohkem kui vahetunnis või mõnel eranditult igavaks kujunenud ühisüritusel, milleks suhelda praegu? Noormees otsib nad üles. Seal nad ongi. Ta loeb nende kommentaare ning leiab oma kunagisele hinnangule kinnitust: temal ei ole nende inimestega midagi ühist ning ta ei taha neist enamat teada. Siiski loeb ta edasi ja vaatab fotosid ning mõtleb: lollikari. (lk 190)


  • [Henna:] "Mida see taaskohtumine annab? Lahkusime noortena ja saame kokku vanadena. Milleks? Milleks oli Silveril vaja selle klassikokkutulekuga jännata, kõiki üles otsida üle Eestimaa? Oleme ju nagu laiali pudenenud riisiterad ja meid kokku saada üheks ühtlaseks pirukaks..." (lk 26)
  • Silverile tuli meelde Agnessa poolt öeldu, kui ta plaani pidas klassikaaslasi Kassarisse oma koju kutsuda. "Oled sa ikka kindel, et sa neid näha soovid? Oled sa täiesti kindel, et nad on samad inimesed, kes nelikümmend kolm aastat tagasi? Liiga palju on teie vahel kohtumisteta aastaid ja ma ei taha, et sa neis pettuksid ja nemad sinus." (lk 65)