Konduktor

Proosa

• Kord sõitsin rongis, olin mõttes. Rong peatub, üks kena noormees koputab aknale ja kutsub mind välja. Ma mõtlesin, et kas tal häbi ei ole, vaadaku mulle otsa, ma ei ole ju kaheksateist, ta võiks mu poeg olla. Aga ta jälle koputab ja kutsub. Ma ei teadnud mida teha, kas näidata keelt... mis ta siis koputab! Järsku enam ei koputanud, ma jäin rahule, et nüüd läks minema. Siis aga tuleb konduktor ja ütleb, et rong enam kaugemale ei sõida. Mul oli nii häbi, hindasin end üle, et noor inimene tahtis mulle külge lüüa, aga ta ainult ütles — kuule, mutt, tule välja, rong edasi ei lähe. (lk 12)
  • Inge Põder, intervjuu: Kustav-Agu Püüman, "Vastab Inge Põder", Teater. Muusika. Kino 1/1987, lk 4-12