Kromosoom

Proosa

• Neljakümnendate aastate algul tegid Charlotte Auerbach ja William Robson Edinburghi ülikoolis analoogilise avastuse, kuid seda pandi palju vähem tähele. Ipriidiga töötades leidsid nad, et see kemikaal tekitab kromosoomidele jäävaid ebanormaalsusi, mida ei saa eristada kiirituse poolt tekitatuist. Katsetes Drosophila'ga, sama liiki kärbsega, keda kasutas Müller oma töös röntgenikiirtega, põhjustas ka ipriit mutatsioone. Seega oli avastatud esimene keemiline mutageen. Ipriidile kui mutageenile lisandub nüüd pikk nimestik kemikaale, mis muudavad taimede ja loomade geneetilist materjali.
  • Rachel Carson, "Hääletu kevad", tlk Ain Raitviir, 1968, lk 175

• Inglise kõrgklassil on üleoleva armulikkuse kromosoom. Ja kusagil mujal ei avaldu see silmanähtavamalt kui kogunemistel, kus nad on sunnitud kokku puutuma vastse alamaadliga - meediatuusade, loteriivõitjate ja araablastest kaubamajaomanikega, keda kannatatakse välja nende pangakonto tüseduse tõttu.
  • Kathy Lette, "Hullud lehmad", tlk Sigrid Fialka, 2000, lk 121

• Tavaliselt on kromosoomid raku sees pikkade saledate DNA-spiraalidena, mida pole võimalik uurida. Ainult jagunemiseks valmistumise eel (mitoosi mäletate?) muutuvad kromosoomid niisugusteks paksukesteks kepikeste moodi kehadeks, mis kaunistavad teadusajakirjade ja bioloogiaõpikute lehekülgi. Ainult kokkusurutud ja kokkutõmbunud olekus saabki neid uurida. Seega tuleb geneetiliseks uuringuks võetud looterakud tabada kasvutsüklis just sel hetkel, kui nad poolduma hakkavad. Mitte varem. Mitte hiljem. Kromosoomid peavad ka olema koloreeritud, et nende individuaalsed vöödimustrid oleks välja toodud. Üks mu geneetikust sõber väidab, et enne raku jagunemist tabatud ja õigesti värvitud inimkromosoom peaks välja nägema nagu triibulises vangiürbis ilma peata mees.
  • Sandra Steingraber, "Mina olen ookean", tlk Ursula Erik, 2009, lk 77