Thibault' hääl tekitab nutuisu. Tunnen koguni, et pisaranäärmed püüavad tööle hakata. Võimas, et suudan neid oma kehas tajuda. Loomulikult pole see mingi suur võit, et võin üles ärgates uhkelt teatada, kus need asuvad, ent siiski on mul suur rõõm, et suudan taas oma organismi osi tajuda. Tajumine on pelgalt üks etapp enda liigutamise poole. See on nagu kreedo, mille ma enda jaoks olen välja mõelnud. Mu aju on võimeline infot vastu võtma. Nüüd tahaksin, et ta suudaks seda ka välja saata. (lk 148)
Clélie Avit, "Ma olen siin", tlk Kaja Riesen, 2016, lk 157
