Maailmanäitus

Proosa

• Milles täpselt seisneb matrjoška "ebaautentsus", kui see kuulub väga paljude Eestis elavate inimeste kultuuri juurde (siinkohal on huvitav fakt, et kuulsa nuku lõid kunstnik Sergei Maljutin ja puunikerdaja Vassili Zvjozdotškin aastal 1890 ning kümme aastat hiljem võitis see Pariisi maailmanäitusel pronksmedali).
  • Maarja Kaaristo, "Kuidas palverännakutest arenes välja moodsa ühiskonna suveniirilembus", Müürileht, 10. juuni 2020

• Sõjajärgsete aastate nõukogude avalikus diskursuses ei kajastatud eriti haiguse ja puuetega seonduvat, sest haiguste kujutamine ei sobinud kokku ideoloogilise püüdega kujutada nõukogude elu õnnelikuna. Puuetega inimesed olid nähtamatud nii sõna otseses mõttes (näiteks olid puuetega lapsed suletud spetsiaalsetesse institutsioonidesse) kui ka meedia tasandil. Meedias domineeriv visuaalne imago tõi esile terve, tugeva ja atleetliku mehe- või naisekeha, sellise, nagu on kujutatud Vera Muhhina skulptuuril "Tööline ja kolhoositar" (mis loodi 1937. aastal Pariisi maailmanäituse jaoks). (lk 48)
  • Eve Annuk, "Mehelikkus, seks ja abort", Delfi, 28.10.2008