Matkakepp

Proosa

• Alpi aasadelt tipule tõustes rabises mäeharjal pinnas igal sam­mul, põlevkivipuru ei pakkunud tuge ning libises ootamatult ja ebameeldivalt jalge alt. Mul oli heameel, et olin kepi kaasa võt­nud. See on terava rautatud otsaga matkakepp, kohmakas kalju­kitse kujutis käepidemel; otsekui mulle loodud kepp, "asjalik" alpinisti seisukohalt ning sugugi mitte turistlik mänguasi. Esinduslik. Ma olen vahel nõus esemete kaudu end paljastama. (lk 21)
  • Christiane Baroche, "Süvavesi", tlk Häidi Kolle, 1984