Matusebüroo

Proosa

• "Ma küsin, kas oli õige viia kolmcteistkümneaastane poisike matusebüroosse, mida pidas salaviinamüüja," ütles Väike Zadkiel.

"Mina ei küsi," kostis daimon Maimas. "Tädi oli teda üleliia nunnutanud. Tema ellu oli vaja meesterahvast, aga kus oli Puusõdur? Ookeani taga impeeriumi päästmas. Ja poisi ema hoolitses imehästi haavatud sõdurite eest, poja tarvis tal aga aega ei jätkunud. Vanaisa oli liiga murtud, et olla poisi elus midagi enamat kui veel üks hea inimene, ehkki ta võis väga lahke olla, kui tahtis." (lk 121)

• Robertson Davies, "Mis on lihas ja luus". Tõlkinud Riina Jesmin. Varrak, 1999