Mine sisu juurde

Mehis Heinsaar

Allikas: Vikitsitaadid
Mehis Heinsaar, 2011.

Mehis Heinsaar (sündinud 1. augustil 1973) on eesti kirjanik.

Luule

[muuda]

"Sügaval elu hämaras"

[muuda]

Tsitaadid väljandest: Mehis Heinsaar, "Sügaval elu hämaras", 2009


Sean viksilt valmis terekäe
ja lipsu kaela ümber seon,
sest kaugeid külalisi teel
ma juba siiapoole näen:

"No tere Hirm ja Igavus siis,
tere Uneluski, Arm,
ning tere Ahnus, Kadedus
ja tere Rõõm ja tere Surm -
oi, tere Sõge Meeleke!"

Küll ruum on napp
ja lahjad road,
hää on et siiski tulite.

  • "Sünnipäev", lk 9


Hele täht kui süttib su aknale
oled veel äratamata
kuumade vihmade vahele
lahkudes mäletamata

hundid sõgedalt metsades sõeluvad
metsised maabuvad tantsuks
kõik valud ja süümed sus põimuvad
põledes tagasiantuks

  • "Taassünd", lk 13


Maailm korraga väsinud on -
loomad langevad rohtu
pilved vajuvad maha,
tuul lakkab ja mureneb kivi -
kõik uinuvad kes kuhu juhtub,

nii tornitippe kui silmi
katmas pehme rohekas sammal.

  • "*Maailm korraga väsinud on...", lk 18


Sel kevadel
jätkab Paradiis oma teekonda,
aga mina ei näe seda enam -
veel enne kui ärkan
võetakse silmad mu silmist
ja uned mu unedest,
needki tolmused teekäänud loodes,
mille kohal parv heledaid linde.

Veel enne kui ärkan
on nad kohvrisse pakkinud
kõik mu tähendussõnad
ja kurbade hiidude sosinad,
lõopalvete lõpud ja algused -
nood tohutud puudki mu unedest
mille võrad on puutumas taevast...
...
Uus päev juba valuleb minus -
         ükski ulm siin ei aita,
une õdusailt küngastelt laskun taas alla
kastma seoste ja aimuste
         kuivanud merd.

Viimaks tühjeneb anum,
viimaks hõikab mind õnnestav väsimus -
         eel uinumist viirastub
süvaveekalu.

  • "Kahekümne seitsmes", lk 23-24


lase ärgata suikuvail tiigritel minus,
                kuuloomise varjus
et nad hiilides asuksid teele -
nende hõõguvkollaste silmade paistel
                oleks elul vast maiku
igal hingetõmbel ja sammul,

lase nad murdma mu
           õdusaist hirmudest
           täissöönud pühvlitekarju,
jooma käärinud verd nende
           tobedaist, ennasttäis magudest -

oh kuni Sa viibid,
           mus uinuvad tiigrid,
           nähes jahedast tähisööst
kasutut und!

  • Mehis Heinsaar, "Kohvikuliteraadi hommikupalve", rmt: "Sügaval elu hämaras", 2009, lk 67

Välislingid

[muuda]
Vikipeedias leidub artikkel