Olga Pogodina-Kuzmina
Olga Leonidovna Pogodina-Kuzmina (sündinud 11. novembril 1969) on vene kirjanik.
"Uraan"
[muuda]Olga Pogodina-Kuzmina, "Uraan", tlk Erle Nõmm, Tallinn: Tänapäev, 2020, sari "Punane Raamat".
- Küsimusele, kus on tema omaksed, vastab Zina kas tõsiselt või naljatamisi, et kärvasid juba Vene-Jaapani sõja ajal. Aga talle meeldib unistada, et ta läheb surema armsale Vologdamaale. Lausub ohates:
- "Nõukogude kodumaa, tüdrik, on mõõtmatu nagu minu ahter. Ja meie sehkendame siin nagu väikesed ussikesed, vanaisa Lenini viimse tahtmise järgi."
- Tädi Zinal on barakis nari, aga ta elab püsivalt pesumajas. Tal on siin sisse seatud nurgake sulgmadratsiga, vatitekiga varakirstul. Ta naerab: "Asemel on nõnna kurb mul, ei keski punu silita. Oli aig, kui pandi taha, nüid enam suhugi ei saa." (lk 39)
- [Zina:] "Ilmaasjata hoiad oma vittu, tüdrik. Ega too pole pott, et katki läheb. Patt ju, kuni jalad uppis. Alla lastud – andeks antud." (lk 43)
- Tasja ei uskunud, et Aleksei võib olla seotud Niina surmaga. Mis puutub rasedusse, siis kes nüüd enam tunnistab, kelle laps koos emaga hukka sai? Isegi Zina-memm, kes oli väga klatšimaias, põikles oletustest kõrvale.
- "Lits lugu – ega see pole kivide kangutamine, jahimehi jagub. Kui pole see, siis on too."
- Ta lõpetas vestluse oma lemmikkõnekäänuga:
- "Kes siis ämbrisse sittuda ei mõista: keera kõrvale sang ja täis lase pang." (lk 173-174)