Põhjatuul
Proosa
[muuda]- Voata, mool oo veel praegus see arm moka peal. Vahel inimesed voatavad otsa ja mõtlevad, et mõni andis tera. Ja see ajakirjanik, kelle pärast meitel nii palju pahandust olli, kirjutas selle armi kohta, et karm elu ja taline unnapüük oo mo näose oma jälje jätn, põhjatuule vinguv piits oo lõhestanud mo uule ja aastate äke libisen üle otsakondi. Kanged mehed oo nad neid äkkid üle teiste näo laskma.
- Juhan Smuul, "Suvitajad", rmt: "Muhu monoloogid. Polkovniku lesk", 1968, lk 30-31
- Turistid püüavad aru saada, kuidas Kopenhaagen võib aprillikuus päikese ja kevadega peibutada ning samal ajal hoida torukübaras varuks jäist põhjatuult, nii et nad ei tea, kas minna linnaekskursioonile bikiinide väel või vateeritud tunkedes.
- Peter Høeg, "Elevanditalitajate lapsed". Tõlkinud Ene Mäe. Tallinn: Eesti Raamat, 2012, lk 243