Olin küll viimase poolaasta õpetanud pühapäevakoolis, kuid töö seal oli "armastusetöö", selle eest tasu ei saanud, seega polnud ka vastutus liiga suur. Pühapäevakooli oli asutanud preester Aleksander Grivtsov, et õpetada kirjatähti nendele, kes seda ei oska, nagu ta ise ütles. Kool asus Kloostri tänavas tolleaegse Nikolai gümnaasiumi (hiljem Gustav Adolfi gümnaasium) taga olevas linnaalgkoolis, mille juhatajaks oli Stimm. Töö kestis kl. 1-5. Õpetati peaasjalikult vene keele lugemist, kuid ka matemaatikat ja usuõpetust, viimast õpetas preester ise. Kuna kool oli tasuta ja eestlane õppimishimuline, siis oli ka õpilasi palju. Õpilased töötasid suure innuga ja kuna nad tegelikult kõik oskasid lugeda, siis ei teinud neile venekeelsete tähtede äraõppimine raskusi. Preester Grivtsov oli selle üle väga imestanud. Ta olnud arvamisel, et siinne lihtrahvas on niisama kirjaoskamatu nagu Venemaal. (lk 103)
