Riigipüha

Proosa

[Stalini surmapäeval:] Joonistamise ja koorilaulu tunnid jäetakse ära, saame varem lahti.

Igaüks meist elab ise kandis, aga seekord lähme pikemalt kambakesi mööda Puiestee tänavat.

"Oleks võinud päris vaba päeva anda, nii tähtis sündmus ometi. Kes teab, millal jälle..."

"Mis sündmus?"

"Surm, noh."

"Riigipüha või?"

"Nojah."

"Ei saa, siis hakkavadki koolilapsed riigijuhtide surma ootama."

"Tüdrukud, tüdrukud, pöörame nüüd igaüks rutem kui muidu oma teed, riigivastased ei tohi seltsis koos kõndida."

"Ei taha veel laiali minna, päike nii ilusasti paistab ja üldse..."

"Ja üldse on üks ütlemata ilus päev."

"On jah." (lk 12-13)