Sõrmkübar
Proosa
[muuda]- Lund sadas üha rohkem, kuni see oli hangedena kuhjunud kõikjale maja ümber. Hommikuti olid aknaruudud kaetud härmatisega, mis moodustas kauneid pilte puude, lillede ja haldjatega.
- Mamma rääkis, et öösiti käib Külmataat pilte maalimas ajal, kui kõik magavad. Laura kujutas ette, et Külmataat oli väike mehike üleni lumivalgetes riietes - ta kandis peas sädelevvalget teravatipulist mütsi ja jalas pehmeid hirvenahast valmistatud poolsaapaid. Tema kuub oli valge, tema käpikud olid valged ning ta ei kandnud püssi õlal, kuid tema käes välkusid teravad tööriistad, millega ta pilte nikerdas.
- Laural ja Maryl oli lubatud Mamma sõrmkübaraga teha külmunud klaasile ilusaid sõõrjaid kujundeid. Aga kunagi ei rikkunud lapsed neid pilte, mis Külmataat öösel meisterdanud oli. (lk 18)
- Laura Ingalls Wilder, "Väike maja Suures Metsas", tlk Tiu Viljamaa, 1994
- Sõrmkübar on pöialpoiss, kelle nägu on täis rõugearme.
- Vítězslav Nezval, "Asjad, lilled, loomad ja inimesed lastele". Tõlkinud Leo Metsar. Tallinn: Eesti Raamat 1983, lk 22
Luule
[muuda]nutku, nutku õelakene!
nutku, õelasilmakene!
- Andres Ehin, "Surmkübar ja õelapadi" kogus "Luba linnukesel väljas jaurata" (1977), lk 37
