Härmatis

Vaade Karula rahvuspargi Rebasemõisa vaatetornist. Mets on härmas.

Gustaf Fjæstad, "Härmatis järvejääl" (1901)

Ivan Velts, "Härmatis" (1906)

Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht, mis tekib puuokstele, traatidele ja muudele pindadele külma uduse ilmaga või eriti tugeva pakasega.

Luule

Mets härmatises surnuvaik,
koit idas veripunane,
Lehk põhjast — tuleleil on see!
Loom koiduvalgel kisendab,
hunt, põder, metskits ägavad.

• Juhan Liiv, "Külm"

Aknast õue vaatas Mati
Oh, kuis kõik on imelik!
Maa on täis kui valget vatti,
kask on härmas habemik.

• Julius Oro "Esimene talvehommik"

Sest kõik on õies. Iga oksakene, iga raag
on raske õitsemiseks puhkend härmast.
Suur vaikus hõiskab. Vägev valge maag
on uisa imepuu teind tavalisest pärnast.

Ta käes on imeks saand ka õunapuu-allee,
ja ojalook, mis embab enelaid, ja
juurviljapõld, ja jänkujäljed sel, ja kaevutee,
ja kogu, kogu härmatanud Maidla.

• Muia Veetamm, "Härmatanud Maidla", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 45)