Härmatis

Härmatis ehk härm on valge kohev lumetaoline sademekiht, mis tekib puuokstele, traatidele ja muudele pindadele külma uduse ilmaga või eriti tugeva pakasega.

Piibel

Ta puistab lund nagu lendlevaid linde,
ja siis tuiskab, nagu laskuks rohutirtsuparv.
Lume ilusat valevust imetleb silm
ja selle sajust vaimustub süda.
19 Ta riputab maa peale härmatist nagu soola,
mis jäätub teravaiks okkaiks.
20 Külm põhjatuul puhub ja vesi külmub jääks.
See tekib iga veekogu peale
ja vesi kattub otsekui soomusrüüga.

Jeesus Siiraki raamat 43:18-20

Proosa

Lumi krudises käppade all ja hingeõhk tõusis suu juurest valge auruna. Nina läks nii kangeks, et seda ei saanud isegi kirtsutada.

"Küll võtab kõvasti," ütles väike My rõõmsalt ning lippas mööda külmunud kallast edasi.

"Kas sa ei saaks käia aeglasemalt," palus Muumitroll. "See on ju siiski matus."

Ta oli sunnitud hingama õige pisikeste hingetõmmetega, et jäine õhk temast jagu ei saaks.

"Ma ei teadnudki, et sul on kulmud olemas," ütles väike My huvitatult. "Nüüd on nad valgeks läinud ja sa näed välja kohmetum kui muidu."

"See on härmatis," lausus Tuu-tiki tõsiselt. "Ja nüüd ole vait, sest sina ega mina ei tea midagi matustest."

Tove Jansson, "Trollitalv", tlk Vladimir Beekman, rmt: "Muumitroll", 1975, lk 33-34

Luule

Mets härmatises surnuvaik,
koit idas veripunane,
Lehk põhjast — tuleleil on see!
Loom koiduvalgel kisendab,
hunt, põder, metskits ägavad.

Juhan Liiv, "Külm"

Aknast õue vaatas Mati
Oh, kuis kõik on imelik!
Maa on täis kui valget vatti,
kask on härmas habemik.

Julius Oro "Esimene talvehommik"

Metsist käib läbi kui murduva klaasi kilin,
härmatis oksisse terasest surunud nõelad.
Tervitab ladvust meid tähtede rõõmus tilin,
tuiskavad külma ja tuult nende helkivad sõelad.

Heiti Talvik, "Taliöine" I, rmt: "Legendaarne" (2004), lk 37

Sest kõik on õies. Iga oksakene, iga raag
on raske õitsemiseks puhkend härmast.
Suur vaikus hõiskab. Vägev valge maag
on uisa imepuu teind tavalisest pärnast.

Ta käes on imeks saand ka õunapuu-allee,
ja ojalook, mis embab enelaid, ja
juurviljapõld, ja jänkujäljed sel, ja kaevutee,
ja kogu, kogu härmatanud Maidla.

Muia Veetamm, "Härmatanud Maidla", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 45)