Metskits
.jpg)
Metskits (ka kaber ja kabris; ladina keeles Capreolus capreolus) on hirvlaste sugukonda metskitse perekonda kuuluv graatsiline sõraline, Eestis tavaline metsaelanik.
Luule[muuda]
Mets härmatises surnuvaik,
koit idas veripunane,
Lehk põhjast — tuleleil on see!
Loom koiduvalgel kisendab,
hunt, põder, metskits ägavad.
Orav ehk krõbistab käbide kallal,
seal, kus meid lõkkeplats ootama jäi.
Või siis me armsate mändide alla
argu ja väledaid metskitsi käib...
- Ilmi Kolla, "Esimene lumi II", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 34
Vaimustun ikka neidsamu teid tallates,
kõrisen elevusest, kui õhtupäike paneb sind helendama,
kui tuuled meelitavad sinust laulud välja
ja metskits oma tallega jääb mind eemalt silmitsema.
- Berit Petolai, "Salajasi sajatusi, põrandaaluseid pihtimisi" kogus "Meoma ümisevad tuuled" (2019), lk 34
Proosa[muuda]
- Pidevalt kasvav autoliiklus ohustab ikka enam ja enam selle maa metsloomi ja loomadel pole instinktiivseid ega ka omandatud kogemusi, mis neid selle ohu eest kaitseksid. Ka meie metskitsed, kelle igivanad jooksurajad aastakümneid tagasi automagistraalidega läbi lõigati, ei suuda selle olukorraga kohaneda ja seetõttu langeb igal aastal ainuüksi Saksa Föderatiivses Vabariigis liikluse ohvriks 40 000 metskitse. (lk 83-84)
- Ursula ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973
