Mine sisu juurde

Söögituba

Allikas: Vikitsitaadid
Anna von Krüdener (1795-1884), "Uue-Suislepa mõisa söögituba", s.d.

Proosa[muuda]

  • Söögitoa merepoolne sein koosnes üleni akendest, kaardudes lauge eendina väljapoole - paksust kaardus klaasist läbi vaadates oli tunne, nagu vaataksid läbi pudelipõhja. Ka puhvetkapil oli kaarjas läikiv kõht, ja see paistis suur nagu laev. Suurus, ja eriti paksus oli kõikjal märkimisväärne. Käterätikute ja vaipade ning nugade ja kahvlite käepidemete, ja vaikimiste raskus. Oli kohutav hulk luksust ja ebamugavust. Pärast umbes ühte seal veedetud päeva oli Rose nii ebalev, et tundis kätes ja jalgades nõrkust.
    • Alice Munro, "Kerjustüdruk" samanimelisest jutukogust, tlk Ilme Rääk, 2014, lk 101


  • Seejärel ta tõusis ja läks läbi salongi söögituppa. Sein oli kaetud männipuiduga. Mitu väikest lauda oli kokku lükatud, et moodustada üht suurt, ja seda kattis punase-valgeruuduline kangas, niida kaunistasid veinipudelitesse pandud küünlad. Üht seina ehtis isahirve pea, ja Hamish avastas üllatusega, et see ei ole päris. Ta ei teadnud, et niisuguseid asju olemaski on. Ilmselt ei kiitnud Jane heaks päris loomade kehaosade kasutamist, sellest siis võltspea ja sünteetilised nahad salongipõrandal.