Salarelv

Proosa

• Sellest, et kabinetti kasutas nüüd kapten Porgand, sai aru mitte ainult selle järgi, et kapten Porgand istus kabinetis laua taga, kuigi see oli selge vihje, vaid ka selle järgi, et paberitöö oli ära tehtud ja paberid virna pandud - see avaldas alati muljet inspektor A. E. Pessimalile, mehikesele, kellel oli lõvi süda, kassipoja jõud ning sellise inimese nägu, meelelaad ja üldine olek, kelle kohta ka kõige paadunum arveametnik ütleks: "No vaadake teda! Kas ta teie meelest ei näe välja nagu tüüpiline arveametnik?"

Kuid see ei teinud A. E. Pessimali lõvisüdamele muret. Tema oli Vahtkonna salarelv. Terves linnas ei olnud ainsatki raamatupidajat, kes oleks soovinud A. E. Pessimali visiiti, välja arvatud muidugi need raamatupidajad, kes olid täiesti süütud - kuigi selle võimaluse võis tavaliselt välistada, sest härra ja proua Pessimali pisipoiss oskas vea jälgi ajades jõuda läbi kõigi arveraamatute keldrisse välja, kuhu olid peidetud päris arveraamatud. Ja ainus, mida inspektor A. E. Pessimal oma geniaalsuse eest tahtis, oli piinliku hoolega välja arvutatud palk ja iga natukese aja tagant võimalus minna päris politseinikuga tänavale, vibutada nuia ja põrnitseda trolle.

• Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012, lk 168-169

• Kaalukas põhjus, miks Nõukogude riik külma sõja kaotas, oli uus ja kurikaval salarelv, mille lääs kasutusele võttis: videomakk. Tanke leidus meil küllaga, aga Hollywoodi nakkusega videokassettide vastu kaitset polnud. Filmide tegevus ei pruukinudki teab mis põnev olla, kuid rõivad, mööbel, toit ja autod jätsid nälginud, puruvaesele nõukogude rahvale vapustava mulje. Paljutõotava tuleviku kohta käivatest valedest, loosungitest ja lubadustest oli kõigil villand saanud, elada taheti nüüd ja praegu. Stagneerunud süsteem, mis elas vaid sõdadest, roiskus seesmiselt ja roomas vastu oma lõpule.
  • Mihhail Šiškin, "Sõda või rahu", tlk Tiiu Relve ja Krista Räni, Loomingu Raamatukogu 35-37 2022, lk 40