Uuriv ajakirjandus

Proosa

• Milliseid uudiseid toota, et ei kannataks meediatarbija ega ühiskond? Kas pakkuda põhjalikku ja ühiskonda mõjutavat uurivat ajakirjandust, mille loetavus on olnud kordi madalam kui nupukestel staaride eraelust? Või võtta eeskujuks lühivideote keskkonnad, milles ühiskondlikult tähtis uudissisu antakse edasi möödaminnes tantsu- ja küpsetamiskatsetuste kaasandena?
  • Ragne Kõuts-Klemm, "Kuidas säiliks huvi uudiste vastu?", Sirp, 08.12.2023

• Siiski pikas perspektiivis uuriv ajakirjandus õhinapõhiselt ei toimi. See on minu meelest kõige kriitilisem koht. Ja uurivat ajakirjandust on vaja. Hirmsasti on vaja, sest võim korrumpeerib.
• Uurivad ajakirjanikud ütlevad, et järjest raskem on toime tulla inimestega, kes kaebavad ajakirjanikke kohtusse selleks, et ajakirjanikke heidutada ja kurnata – et ajakirjanikud pigem hoiduksid korruptsiooni käsitlevate lugude tegemisest ja valdamisest.

Eestis on ka olemas SLAPP ehk Strategic Lawsuit Against Public Participation. See on suunatud igasuguste avalike kõnelejate vastu: ärimehed annavad neid kriitiliselt käsitlenud ajakirjaniku või mõne avalikult olulisel teemal arvamuse avaldaja kohtusse isegi siis, kui neil on väga väike lootus võita. Eesmärk on sõnavõtjaid kohtuasjadega välja kurnata.

• Samas, kui vaatame Eestit, siis ma tean, mida uurivad ajakirjanikud on öelnud. Nad ütlevad, et "Eesti Ekspress elab ära". Ehk siis mul tegelikult on usk sellesse, et leidub siiski küllalt suur osa inimesi, kes on valmis kvaliteetsete uudiste eest maksma.
• Minu unistus oleks see, et meil oleks uuriva ajakirjanduse fondid – niimoodi, et ajakirjanike seas oleks rohkem ruumi vabakutselistele. Nemad saaksid näiteks taotledagi sealt fondist kaheks-kolmeks aastaks oma uuriva ajakirjanduse grandi.
  • Halliki Harro-Loit, intervjuu: Airika Harrik, "Ajakirjanduse professor: võim peab ikka ajakirjandust natuke kartma", ERR, 23.09.2023