Mine sisu juurde

Vabatahtlik

Allikas: Vikitsitaadid
Maria D. Robinson, "Vabatahtlik päästepaadi jaoks" (1910)

Proosa

[muuda]
  • Naine, kellel pole tulusat ametikohta, pühendub heategevusele. Kunsti ja muusika vallas on hulganisti musta tööd, mille tegemise on professionaalid lahkesti nõus jätma jõukatele vabatahtlikele. On olemas pikk kaastunderedel, millele ühiskond paigutab mitmesugused haigused selle järgi, kui prestiižsed need on. Seltskonnadaam orjab küürakate, pimedate ja jalutute heaks, vähihaigete, halvatute ja puuetega inimeste heaks ning muidugi veel ühes uues vaimustavas valdkonnas - jutt käib AIDSist. Peale selle on olemas sotsioloogilises mõttes haletsust äratavad kujud: kolki saanud naised, kolki saanud lapsed ja vägistatud tüdrukud, keda tundus olevat rohkem kui kunagi varem, või siis tulid nende kannatused sagedamini ilmsiks. Seltskonnadaam näitab, et tunneb muret kogu ühiskonna hädade pärast ja võitleb kannatlikult kaastunderedelil ülespoole liikumise eest, ringeldes võrgustikus, mis koosneb komisjonidest, nõukogudest, asepresidendi, presidendi ja ekspresidendi kohtadest ning kuberneri uurimisasutustest. Mõnda ootab aastatepikkuse töö järel autasuks Kanada orden. Aeg-ajalt sõid Maria ja tema abikaasa absurdselt kalli õhtusöögi omasuguste seltsis, aga seda ei tehtud lõbu pärast, oh ei, seda tehti raha kogumiseks mõnel väärikal eesmärgil või teaduse heaks, mille mainekus kuulus samasse valdkonda kui sajandi eest kaugetele maadele misjonäriks minek. Varanduse omamisega käivad kaasas kohustused; häda neile rikkuritele, kes katsuvad neist kohustustest eemale hoida! Seda kõike tehakse ülimalt väärikatel eesmärkidel, aga erilist naudingut see ei paku.


  • Annelinnas on kohapeal olemas vähemalt tuhatkond töövõimelist aktiivset eakat inimest, kelle energia võiks panustada ühiselu heaks, lisaks on ligi üheksa tuhat annelinlast, kes on valmis vähemalt kord aastas vabatahtlikult meeldivama elukeskkonna nimel jõu ühendama. Rääkimata lastest ja teismelistest, kes ju samuti hakkajad abilised kergematel ja lõbusamatel ettevõtmistel. Iga vabatahtlik kulutas aastatel 2009–2010 keskmiselt teiste aitamisele 21 tundi kuus, mis teeb kokku 252 000 töötundi aastas. Kui siia lisada potentsiaalsete Annelinna vabatahtlike hulk, siis saab ühe aastaga ära teha 13,4 inimtööaastat. Kui selle töö eest peaks keskmist palka maksma, siis läheks sama arvu palgaliste töötajate pidamine maksma umbes 131 000 eurot aastas.



  • "Praegu on vabatahtlike ühingud väga popid. Noorte seas," ütles Miki.
"Lolliks oled läinud?" küsis Šaša.
"Vabatahtlikud on meie tulevik. Meie kõigi. Ainult nemad saavad meid päästa seisakust ja logelemisest," ütles Miki.
Miki mure, et ta on juba vanem kui kakskümmend ega ole ennast elus veel teostanud, kandub ka teistele üle.
Niisugused inimesed peab isoleerima, et nad maha rahuneksid.
"Mida sa välja pakud?" küsis Ema Nora.
"Ma arvan, et peaks verd andma," vastas Šaša.
"Minu ajal ei andnud vabatahtlikud verd, vaid valasid verd," kuulutas Vanaema Amigorena ja keeras neile selja.