Vagurus

Allikas: Vikitsitaadid
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Proosa[muuda]

  • Mathilde asetas kolksuga lauale pudeli punaveini. "Kuulake mind. Antoinette pole tõstnud sellesse korterisse jalgagi. Pole minuga iial kohtunud. Ta valis vihastamise ja vihapidamise. Tema valikuid kahetseda ei ole meie asi." Lotto nägi, et naise käed värisevad: raevust, taipas ta. Lotto armastas haruldasi puhkusid, kui naise vagurus osutus õhukeseks, kui pealispinna all paljastus keemistemperatuur. Tõsi mis tõsi, perverssem osake temast oleks tahtnud lukustada Mathilde ja ema kuhugi tuppa küünte ja hammastega kisklema. Aga ta ei teeks Mathildele nii; naine oli sootuks liiga magus, et viibida tema ema seltskonnas kas või minuti ilma sandistumata. Mathilde kustutas lühtri, nõnda jäi tuba valitsema tulede ja klaasist jääpurikatega jõulupuu ning Lotto tõmbas abikaasa endale sülle.
"Hinga," ütles ta mahedalt naise juustesse. Rachel pilgutas pühadepuu helgis silmi. (lk 70)
  • Lauren Groff, "Moirad ja fuuriad". Tõlkinud Lauri Saaber, 2017