Mustjala kihelkond andis ainelise vanavara alalt toredat saaki. Me rõõmustasime nagu lapsed, kui saavutasime mõne paari suurepärase mustriga Mustjala kindaid. [---] Siia juurde kuulusid seelikud, käised ja vaibad, muust kõnelemata. Jäime korjamise tagajärgedega väga rahule.
Too mahajäänud maailm ja aeg oli veel kaunis ja oma mahajäetuses õnnis jumala päikese all rahulikul merekaldal.
Henrik Visnapuu mälestusteraamatus "Päike ja jõgi" (Lund, 1951)
Oli 1913. aasta suvi, kui tulevane poeetide kuningas Eesti Rahva Muuseumi saadikuna Saaremaal Mustjala vallas vanavara korjas.
