Variantsus on oluline normi omadus, milles peitub ka kirjakeelearengu varu. Varieeruvuse põhjused on keele arenemise eri järkudel erisugused. Kirjakeele kujunemise algusjärgus johtub variantsus heterogeensest murdetaustast, mille alusel kujundatakse homogeenset kirjakeelt. Kui see on saavutatud, siis tuleb variantsust ka teisiti hinnata. Tuleb mõista, et ühtlustamine ei ole variante sugugi igaveseks hävitanud, vaid et elav keel sünnitab üha uusi variante häälduses, grammatikas ja sõnavaras. Nende kaudu toimuvadki keelelised nihked. (lk 39)
