Verehääl oli vait kui sukk, ja isainstinkt liigutas end väga vähe, nii et Paul oli lausa kohkunud oma tunnete puudumisest - ta seisis ja vaatas tillukest punakaspruuni ussi, mis niisiis oli tema tütar. Kas nad on tõesti nii tibatillukesed, kui nad ilmale tulevad - ja nii inetud. Valju häälega vastas ta Bjorgi vaimustatud sosinale: "Jah, ta on tõeliselt armas!"
