Igasugu asju võib mõelda, aga iga kord ei tule nii välja, nagu vaja oleks, ja iga kord ei õnnestu talitada sellena, kellena ennast näha tahaks. See piiratusetaju kandub luulessegi: luuletaja ei näita ennast erakordse, veatu ja võimsana. Sõna võib suuta nii mõndagi, aga vähemalt ausa luuletaja puhul ei saa sõna ükskõik millest ükskõik mida teha, sõna ei ole kõikvõimas.
