Kui poes ühtegi klienti ei olnud, siis ta luges. Ma teadsin tema raamatuid, sest tal olid need riiulis ja ta laenutas neid kaltsuka klientidele. Sünged õudukad, gooti romaanid kulunud kaantega, millel oli Nahkhiire pilt. Perversne munk, kehast eraldi käsi, mis tapab inimesi, tulvaveega surnuaialt välja uhutud kirstud. Selliste asjade lugemine nähtavasti süvendas temas veendumust, et me ei ela kõigist maailmadest kõige hullemas, ja õpetas optimismi. (lk 116)
Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020
