Ööklubi

Proosa

[1990ndatest:] Ööelu oli neil aastatel hull. Pättidel polnud mingeid piire, ülbust ja vägivalda oli hullupööra ning üsna tihti pritsis baarides veri. Poisid said peksa, tüdrukuid viidi kaasa ja keegi ei saanud midagi teha. Vaheleastuja sai julmalt peksa. Käisime sõpradega üsna tihti Tartu ja Tartu ümbruse baarides, katsudes siiski neist hullematest eemale hoida. Olen näinud, kuidas Tartu ööklubis Rukkilill lendasid suured ümmargused rasked puidust lauad – üks grupeering läks teisega arveid õiendama – või Ülenurmes olnud baaris, mille nime enam ei mäleta, olid põrandal maas suured vereloigud ning kedagi lohistati välja autosse. Tagantjärele oleme eakaaslastega mitmeid kordi arutanud, kuidas me ellu jäime. Me polnud ju kodusistujad, uudishimust toppisime oma nina igale poole.
- Kärt Anvelt, intervjuu: Kairit Tsäro-Mirme, "Eesti tuntud näod meenutavad 30 aasta taguseid aegu", Kroonika, 20.08.2021

Klubikultuur on see, millega oleme seotud olnud sellest ajast, kui saime. See on teine kodu, koht, mis annab sõpruskonna ja teistsuguse pere, kellega samastud, kellega on samad huvid, muusikamaitse, soov ennast väljendada.
- Rene Köster, intervjuu: "Carmel Köster: klubikultuur on peegel ühiskonnale", ERR/Klassikaraadio "Delta", 09.06.2021

Mida rohkem on probleeme, seda rohkem otsivad inimesed otsivad väljundit kuskilt mujalt, mis tähendab, et klubikultuur muutub kirevamaks.
Klubikultuur nõuab aktiivset osalejat. Kui klubikultuur koosneb inimestest, kes on passiivsed ja kuulavad muusikat, aga ei panusta midagi omapärast, siis võib see jääda igavaks.
- Carmel Köster, intervjuu: "Carmel Köster: klubikultuur on peegel ühiskonnale", ERR/Klassikaraadio "Delta", 09.06.2021

Küll on Draamateater kultuur, 5miinust ja Shanon suvepäevadel on kultuur, aga klubid... Seal hakkab juba selline kahtlus, et need on ju imelikud joodikud, kes öö läbi tantsivad.
Üks asi, mida ma hästi palju näen, on see, et klubiskeenes on tekkinud tohutult elitaarne suhtumine sellesse, mida me teeme. Mitte otseselt masside ja näotu ühiskonna kritiseerimine, aga see laialt levinud hoiak, et kui sa vinüüli pealt house'i ei kuula, siis sa oled harimatu mats ja võiksid ikka alternatiivmuusikat kuulata.
Me võiksime ennast ilma isikupära kaotamata natuke rohkem teistele arusaadavamaks teha. Selgitada, kust klubikultuur pärineb, miks see meile meeldib ja vähem hoida seda hoiakut, et see on midagi tohutult teistsugust ja väga palju rohkem intellektuaalsemalt nõudlikumat kui Sky Plusi muusika, sest tegelikult ju ei ole.
- Mark Alexander Ummelas, intervjuu: "Rene Köster: klubikultuur on paljude jaoks siiani arusaamatu", ERR, 10.02.2021

Klubikultuur on Eestis suhteliselt noor ja väike, ta ei olegi esindatud kuskil. Ainult selle sees olevad inimesed teavad, mis see on. Kui sa oled sellest väljas, siis sa arvad, et klubikultuur on Hollywood või Prive.
- Rene Köster, intervjuu: "Rene Köster: klubikultuur on paljude jaoks siiani arusaamatu", ERR, 10.02.2021

Eesti klubimaastik on pidevalt üles-alla olnud, kõik kohad kogu aeg avavad ja kukuvad, sest seda ei toetata ja ei arvata, et seda peaks toetama. See on kõigile praegu olnud ekstra raske, aga see pole klubikultuuris olevatele inimestele eriti harjumatu situatsioon. Me oleme juba harjunud tagasi tõusma nagu fööniksid.
Näiteks kunstiga, kui mingi kunstiteos ei ole minu teema, siis ma saan ikkagi aru, et see on kunst, et kellegi jaoks tähendab see midagi ja et see on väärt miljoneid. Klubikultuuriga võiks olla samamoodi, et sa võid mitte kuuluda kuhugi, aga ikkagi saada aru, et see on kellegi jaoks midagi väärt. Ma ei usu, et see midagi head teeks, kui see valdkond liiga populaarseks muutuks, pigem peaks lihtsalt selle mainet ühiskonnas kuidagi parandama.
- Rene Köster, intervjuu: "Rene Köster lavastusest "Veenus.me": algne mõte oli teha muusikal", ERR, 15.02.2021