1930. aastail hakkas Kamdron looma assamblaaže, kasutades mitmeid eri materjale, puutükke, kive ja klaasikilde, luues neist terviklikke kompositsioone, mis jäid siis, aga kaua aega hiljemgi, eesti kunstis erandlikuks. Tollest ajast pole paraku ühtki säilinud näidet teada. Hilisem assamblaažilooming, mis ongi praeguse näituse huvikeskmes, seostub erutaval moel 1950. aastate lõpu ja 1960. aastate alguse otsingutelainega kollaažitehnikas, mis iseloomustas meie vastupanukunsti esialgu Tartus, mõnevõrra hiljem ka Tallinnas. Võib ju lihtsalt arvata, et vaene ja veidrakski peetud Kamdron tegi pilte sellest, mis kätte sai. Ometi oli tal himu ja tung teha just niimoodi ja mitte teisiti. Hääd tuttavad tõid talle vanu kastilaudu ja muud vajalikku prahti ikka tema palvel, mitte niisama hääst pääst.
Värvid ja seade osutavad üksmeeles sellele, et oma loomult ja ainessesuhtumiselt on Kamdroni assamblaažid ennekõike mahulised maalid.
