Atentaat
Ilme
Proosa
[muuda]- "Sofia Dmitrijevna," pöördus Nikolai Mihhailovitš minu poole.
- Ta sõi aeglaselt ja jõi rohkesti veini. Ka nüüd tõstis ta klaasi. "Te olete harukordne naine. Teile sai osaks pommiatentaat, kuid te olete sellest kenasti üle saanud — ka psüühiliselt. Paljud ei saa."
- "Kuu aega olin ma endast täiesti väljas," ütlesin ma. "Minu njanja jäi ühest silmast pimedaks."
- Julia saatus meenus mulle tihti ja tegi mind alati ühtviisi kurvaks. Mu meeleolu paistis vist näost välja, sest härrad läksid tõsiseks. (lk 41)
- Laila Hietamies, "Valged akaatsiad", tlk Debora Vaarandi, Eesti Raamat, 1996