Dalai-laama
See artikkel räägib dalai-laamdest üldiselt, hetkel ametisoleva dalai-laama kohta loe artiklist Tenzin Gyatso.
Proosa
[muuda]- Avalikus poliitilises diskussioonis jäi sedapuhku domineerima seisukoht, mille kohaselt Tiibetit (nagu ööbikutki) ei tohi reeta – ja nii saigi dalai-laamale osaks soe vastuvõtt nii mitmete kõrgete ametiisikute kui rahva poolt.
- Jätkuks hiljuti ajakirja Looming veergudel toimunud mõttevahetusele eksistentsiaalse Eesti kontseptsiooni üle võiksime arutada, kas ellujäämise eesmärk iseendas saab olla Eesti jaoks (piisavaks) positiivseks välispoliitiliseks sisuks? Mulle meeldib mõelda, et vähemalt samavõrra oluline on ka edasi minemine – ellu jääda ja edasi minna, nagu kirjutas õigusfilosoof Ilmar Tammelo – ehk siis viia välispoliitiliselt edasi teatud maailmavaadet, mis meie endi ellujäämise võimalikuks on teinud. Tiibeti kontekstis tähendaks see muuhulgas järjekindlat tiibetlaste põhiõiguste kaitse toetamist, maksimumprogrammina viidet rahvaste enesemääramisõigusele (aga selle sihi ebarealistlikkust on väljendanud dalai-laama isegi) või vähemalt kultuurilisele eluõigusele paljurahvuselise Hiina sees. Nii oleks võimalik ühtlasi olla "oma saatusest suurem" – sest riigi suuruse ja (moraalse) tugevuse määrab tema füüsiliste parameetrite kõrval ju ka riigi idee – mingisugune mittemateriaalne pidepunkt territooriumi, rahvaarvu ja rahvusliku rikkuse kõrval.
- [---] Eesti Hiina-poliitika ametlikest taotlustest Hiinaga "printsiibi pärast" vastandumise soovi küll välja lugeda ei saa. Hiina valuline reaktsioon Eestis kõrgetasemelise kohtlemise osaks saanud dalai-laama visiidile on Eesti poolelt pigem vastu võetud poliitikas nii tavalise "tahtsime parimat, aga välja kukkus nagu alati"-õlakehitusega.
- Maria Mälksoo, "Debatt: Kommentaar Andreas Kaju artiklile Hiina ja idealismi piirid", Diplomaatia nr 99, november 2011
