Defineerimine

Defineerimine ehk määratlemine on definitsiooni ehk määratluse moodustamine sõnadest, mille juures võiks, kuid ei pruugi arvestada ka sõnade tähendustega. Definitsioon on kohitsetud aforism. Selle ülesanne on kirjeldada mingit mõistet võimalikult ammendavalt; enamik mõisteid hakkab sellisele vägivallale vastu.

Proosa

• On kirjanduslikke mõisteid, mis lasevad end vastutulelikult piiritleda ega kipu välja oma eluruumist. Teisi tuleb vaevaga püüda definitsioonivõrku ja kunagi pole neile ettenähtud elamispinnast küllalt. Niisugune on stiili mõiste — vitaalne, tujukas, ekspansioonihimuline mõiste, juuri ajanud mitte ainult filoloogilistel, muusika ja kujutava kunsti aladel, vaid inimliku olemise ja tegemise muudeski seostes. (lk 7)
  • Erna Siirak, "Stiil kui sõnakunsti fenomen", rmt: Erna Siirak, "Talendimaagia", 1987, lk 7-34

• Ma silmitsesin Platoo mustvalget maastikku ja mõistsin, et kurbus on väga tähtis sõna maailma defineerimisel. See on fundamentaalne, see on viies ürgelement, kvintessents. (lk 48)
  • Olga Tokarczuk, "Aja oma atra läbi koolnute kontide", tlk Hendrik Lindepuu, 2020

Draama

• [Polonius:] Arutada,
  mu kõrge kuningas ja auväärt emand,
  mis olgu majesteet ja mis on kohus,
  miks päev on päev, öö - öö, ning aeg on aeg,
  on päeva, ööd ning aega raisata.
  Et lühidus on vaimukuse hing,
  ent venitatus - kest ja välisehe,
  teen lühidalt: te auväärt poeg on hull.
  Hull, ütlen; sest kui määratleda hullust,
  mis on see muud kui lihtsalt olla hull?
  Kuid olgu.
  • William Shakespeare, "Hamlet", 2. vaatus, 2. stseen ^{Vajab täpsemat viidet}