Eneseväljendus
Eneseväljendus on ebaõnnestunud katse enda mõtteid või tundeid teistele arusaadavaks muuta.
Proosa
[muuda]- Mulle tundub, et kirjutades on põhiline raskus sundida oma haritud vaimu väljendama ähmaseid ideid — pooleldi tundeid, pooleldi mõtteid —, olemata ometi ise palju enamat kui vaistlike püüdluste kogum. Katse kirjutada sarnaneb vägagi katsega panna kokku hiina mõistatust. Meil on peas mudel, mida soovime sõnadesse panna, ent sõnad ei sobi tühikuisse, või kui sobivadki, ei klapi nad mustrijoonisega. Ent me jätkame katsetamist, sest teame — teistel on see õnnestunud, ning me ei taha kaotust tunnistada. (lk 49)
- Helen Keller, "Minu elu lugu", tlk Astrid Reinla ja Liisi Ojamaa, 1995
- [Maria:] Mulle pakuti palju raha loo eest "John Parlabane sellisena, nagu mina teda tundsin", ning variisikut, kes oleks selle mu suulise jutustuse alusel kirja pannud. (Eeldati, et kuna ma olen üliõpilane, ei suuda ma ennast ise arusaadavalt väljendada.) (lk 300)
- Robertson Davies, "Mässajad inglid". Tõlkinud Tõnis Leemets. Varrak, 1997
- Kui on head õpetajad, siis keha on nii ette valmistatud, et ta ei takista sinu eneseväljendamise tahet. Teinekord on ka nii, et kui ei ole eelnev koolitus väga hea olnud, aga inimene on vaieldamatult andekas, siis teeb valu vaadata, millist vaeva nähakse oma mõtte väljatoomisega.
- Kalle Randalu, intervjuu: Janar Ala, "Kalle Randalu: tühjale kohale karjääri ei ehita", Postimees, 11.11.2021, lk 18