Hinganud sügavalt sisse, võttis Laurence ära oma kuldsed epoletid; need olid tugevasti kinnitatud, aga kuna kapteniks saades polnud ta kuigi jõukas, oli tal neist päevist meeles, kuidas epolette ühe kuue pealt teise peale panna. Kuigi polnud ehk päris õige anda Rileyle auastmetunnus ilma admiraliteedi kinnituseta, tundis Laurence vajadust juhtimise üleandmine mingil nähtaval moel ära märkida. Vasaku pistis ta endale taskusse, parema kinnitas Riley õlale: isegi kaptenina võis Riley esimesed kolm aastat kanda ainult ühte. Riley heledast tedretähnilisest näost võis selgelt lugeda kõiki tundeid ja hoolimata praegustest asjaoludest ei saanud ta kuidagi suruda alla rõõmu selle ootamatu ametikõrgenduse üle, mees lõi näost õhetama ja tundus, et ta tahaks midagi öelda, kuid ei leia sõnu.
