A. H. Tammsaare

Anton Hansen Tammsaare (kodanikunimi Anton Hansen; 30. jaanuar 1878 – 1. märts 1940) oli eesti kirjanik.

Tsitaate tema loomingust:

• "Elu ja armastus"
• "Kilgivere Kustas"
• "Kumb oli koolmeister?"
• "Kõrboja peremees"
• "Ma armastasin sakslast"
• "Mäetaguse vanad"
• "Noored hinged"
• "Pikad sammud"
• "Põrgupõhja uus Vanapagan"
• "Tõde ja õigus"
• "Uurimisel"
• "Ärakadunud poeg"
• "Üle piiri"

"Jõulurõõm"

• On kuis on, läheb kuis läheb, pisut jääb ikka üle, kui aga kokku hoiad, tööd teed ja jumalat palud.

"Kuningas ja ööbik"

• Elu on vangipõlv ja ülekohus oleks vabadusest laulda. Elu on kättemaksmine ja kuritegu oleks armastust ülendada.

"Käbe-Kaarel ja tema noor naine"

• Naises avaldub mingisugune rahuldamatus ja pettumus ja nõnda on tal alati mossis nägu, hammustavad sõnad, hoolimata teod.
• Hea, noor naine on ikka enam kui see va tühi piip

"Kärbes, prussakas ja ämblik"

• Elu on üleüldse hädaorg, aga mis sinna parata. Ainus abinõu: kannata ja täida seadusi.
• Ära kunagi hädalda, see ei huvita kedagi, rikub ainult korralikkude elanikkude rahu ja erkusid.

"Vanad ja noored"

• Tehke aga tehke; noorte tarkus käib ju vanadest üle.

"Ühele noorele neiule"

• Õnnelikud, kes kunagi sulle lähedale ei pääse, sest need ei tea, mis on pettumus.

Tõde ja õigus

• Hingepõldu on palju raskem harida, kui Vargamäe kivirägastike ja soid.
• Tee tööd, näe vaeva, siis tuleb ka armastus!

"Mõtteid ja mõtisklusi"

• "Pisiasjad on arutihti paljuütlevamad kui kangelasteod"

Allikas täpsustamata

• Ka väikesed peavad armastama, nagu oleksid nad suured, sest armastus on see, milles ka väiksed võivad olla suured, kõige suuremad. Ja ütelge nüüd ise, kas on meie rahval midagi karta, kui meie teda kõigest südamest armastame, kui rahvas ise ennast kõigest südamest armastab? Ei, niisugusel rahval ei ole midagi karta, tema peab elama, sest armastus on elu.
• Iga inimene võiks kirjutada oma elust romaani.
• Kunst täiendab elu: ta annab seda, millest elus puudu.