Fööniks

Fööniks leekides. Illustratsioon 12. sajandi käsikirjast

Luule

Üht imefööniksit mu silm veel nägi
üksinda kõndivat neid laaneradu,
pea kuldne, purpurised uhked tiivad;
...
ta nähes lehte mõnd, mis maas veel lamas,
ja murtud tüve, kuivanud maapinda,
lõi noka enda rinda
peaaegu põlglikult ja kadus samas.
On arm ja kurbus mind nüüd põletamas.

• Petrarca, "Kantsoon", tlk Ain Kaalep, "Renessansi kirjanduse antoloogia" (1984), lk 38-39

Ma uuena tõusen tulest,
sai tuhaks mu koltuv kest.
Ma kergem udusulest
ja tugevam terasest.

• Heiti Talvik, "Fööniks" (1945)