Fridtjof Nansen

Fridtjof Nansen (10. oktoober 1861 Store Frøen Christiania (Oslo) lähedal – 13. mai 1930 Lysaker Oslo lähedal) oli Norra zooloog, okeanograaf, poliitik, diplomaat, polaaruurija ning maadeavastaja. 1922. aastal pälvis ta Nobeli rahuauhinna tegevuse eest kodakondsuseta isikute kaitsel.

Parem on suusatada ja mõelda Jumalast kui minna kirikusse ja mõelda spordist
- Fridtjof Nansen (cit. via The New Yorker 86, 15. märts 2010, lk 56)

Teosed eesti keeles

"Fridtjof Nansen'i reisijuhtumised Põhja-Jäämere jääl ja pimeduses" I-III; eesti keelde toimetanud Mihkel Neumann. Hermanni kirjastus, Tartu 1898–1899 (128 + 142 + 103 lk.)
"Öös ja jääs" (Fridtjof Nanseni ekspeditsioon 1893-1896). Tõlkinud Julius Säkk. A. Org'i kirjastus, Tallinn 1923, 122 lk.
"Suuskadel läbi Gröönimaa". Tõlkinud August Hanko, eessõna kirjutanud Edgar Kant. Tartu/Tallinn: Loodus, 1938; teine, faksiimiletrükk: Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1996 (järelsõna: Rein Põder ja Aarend-Mihkel Rõuk)
""Fram" Polaarmeres" I-II; norra keelest tõlkinud Henrik Sepamaa. Sari "Maailm ja mõnda". Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1959 (421 + 388 lk.)

Kirjandus

Alina ja Czeslaw Centkiewicz, "Nansen (Fridtjof, mis sinust küll saab?)" (biograafiline romaan). Poola keelest tõlkinud Nora Kaplinski. Eesti Raamat, Tallinn 1976, 276 lk
Carl Emil Vogt, "Fridtjof Nansen. Mees ja maailm" (Fridtjof Nansen. Mannen og verden). Norra keelest tõlkinud Elvi Lumet. Tänapäev, Tallinn 2014, 424 lk; ISBN 9789949274796

Välislingid