Fuetee

Proosa

• Kord pidin ootamatult "Tiinas" Mari osa tegema. Aime Leisil oli esietendus ja teised Marid (Ülle Ulla, Yvonne Raksnevitš) olid tema Tiina kõrval liiga pikad. Olin osa peäl, aga millegipärast polnud veel teinud. Teatris arvestati minu kui karaktertantsijaga ja ei antud isegi varvaskingi. Mõtlesin skandaali teha. Helmi Puur soovitas ikka ära tantsida. Tulin koju, rääkisin mehele ja lootsin toetust saada. Ta kuulas mu ära ja palus korrata. Kordasin, et missugune häbematus, et ma pole vormis, et mul pole varvaskingigi. Ta vastas: sa oled kõrgema kategooriaga ja sul ei ole varvaskingigi, kellele sa julged seda rääkida? Tal oli ju õigus. Mul oli kolm päeva aega, harjutasin salaja fueteesid. Kartsin, et kui varvastele tõusen, kukun niikuinii maha. Kingad ma sain. Partneriks oli Uno Puusaag, adagio'sid ma ei kartnud, aga need 16 fueteed olid midagi hirmsat! Järjekordselt olid varbad kolm päeva vannis, aga ma tantsisin ära. Kõik olid lava taga ja vaatasid, kas ma kukun, ja meie kaunis Kirill Raudsepp, kes tahtis mu elu "kergemaks" teha, võttis fueteede ajal hästi aeglase tempo, et siis saan paremini pöörata. Arvasin, et suren varbaotsal, aga tegin nad kõik ära. Hiljem räägiti, et juba ammu taheti mind kõrgemast kategooriast alla tuua, sest mul pole koreograafilist haridust ja ma hoian kohta kinni. Nüüd öeldi, et niisugust tantsijannat polegi, kes pool aastat ei ole varvastel seisnud ja tantsib etenduse ära. Liiga palju on mul jalgades, see on õige. (lk 12)
  • Inge Põder, intervjuu: Kustav-Agu Püüman, "Vastab Inge Põder", Teater. Muusika. Kino 1/1987, lk 4-12