Kaasava eelarve üle hääletamise ajalugu pole Eestis pikk, kuid tänavu on põhjust tähistada juba väikest ümmargust sünnipäeva. Kümme aastat tagasi, aastal 2011, hakkas e-riigi akadeemia sellest võimalusest rääkima. Esimesena lasti elanikel eelarve üle otsustada Tartus, kus sai 2013. aastal esimest korda siinmail hääletada selle üle, mida 1% linna eelarvest peale hakata. Kiire internetiotsing näitab, et nüüdseks hääletatakse kaasava eelarve üle väga paljudes omavalitsustes: Hiiumaast Tapani ja Võrust Harkuni. Puudust tuntakse aga üsna sarnastest maistest asjadest: mänguväljakutest, välijõusaalidest, pargipinkidest, ilusatest koolihoovidest, korrastatud puhkealadest ja muust säärasest.
Tartu linna kaasava eelarve hääletuse on mitu aastat järjest võitnud linna koolide ettepanekud luua aktiivseid liikumisviise edendav õueala. Ehitatud on seega nii spordi- kui ka mänguväljakuid üsna kitsale huvigrupile. Vaatamata sellele, et hääletusel võitnud koolide hoovid peavad olema avalikult kasutatavad, on tegu siiski päris väikese ringkonna huvi realiseerimisega. Selline on aga olnud hääletajate tahe – kahtlemata liidab hääletuse võistlusmoment koolipere. Avalikku ruumi puudutavad ettepanekud, millel pole kindlapiirilist huvigruppi taga, kuid mille mõju oleks laiem, ei ole seni püünele pääsenud.
Aasta alguses Tallinnas esimest korda läbi viidud kaasava eelarve aruteludes on jäänud silma sama trend: keegi ei unista laiemast autoteest või parkimiskohtadest. Tahetakse hoopis jõulinnakut, valgustust radade äärde, mänguväljakut, promenaadi. Kõik taas sellised asjad, mis võiksid niisamagi olla linna investeeringuplaanides.
Elanike väikesed ja maised soovid annavad väga hästi aimu omavalitsuse tegematajätmisest: terviseradade ja bussipeatuse valgustamine, ranna korrastamine ja kooli õueruumi kavandamine on ju omavalitsuse elementaarne ülesanne. Kuni sellised väikesed asjad logisevad ning on korda tegemata, ei võida ilmselt eelarvehääletusel kogu elukeskkonda parandavad ideed.
