Mine sisu juurde

Vaktsineerimine

Allikas: Vikitsitaadid
(Ümber suunatud leheküljelt Kaitsepookimine)
Louis-Léopold Boilly, "Vaktsineerimine" (u 1807)

Proosa

[muuda]
  • "Täna suri ühes perekonnas seitsmes laps," helistas mulle ämm, kes oli vaga protestant ja eeskujulik ema.
"Kas te lasksite inimestele kaitsepookimisi teha?"
"Oh ei, doktor Hasenjäger on ära sõitnud ja isa teist arsti ei taha. Küll jumal aitab."
Mu ämm päris kord: "Kas teil, katoliiklastel, kehtivad samuti käsud: ära varasta, ära tapa, ära riku abielu?" Vastuseks kuulis ta: "Ei sugugi, meie usk käsib kõike seda teha." Seepärast ei imestanud ta sugugi, et katoliiklanna uskus rohkem kaitsepookimisse kui jumala abile. Rohkem imestama pani teda see, et katoliiklanna hakkas oma usu nimel tegutsema ning helistas Vladimir Stepanovitšile, kohtunikule.
"Vladimir Stepanovitš, V. mõisas surevad inimesed rõugetesse nagu kärbsed. Hoolitsege selle eest, et sinna kohe arst sõidab ja töölisi süstib. Muidu telegrafeerin kubernerile. Jah, te võite julgelt öelda, kes niisugust asja nõudis."
Kuberner oli vanajumal ise ning hullust austerlannast võis kõike oodata. Kahe sandarmi saatel ilmus arst mu äia mõisasse ning töölised, naised ja lapsed said kaitsesüste.
Taoline massiline süstimine ei olnud aga sugugi nii lihtne, seda pidin kogema, kui nõudsin nende abinõude läbiviimist ka meie mõisas. Inimesed kamandati kohale, ma paljastasin käsivarre ning arst võttis süstla, et kõik võiksid näha, et tegemist on täiesti ohutu asjaga. Sellegipärast nutsid naised hirmunult ja üks töölistest, mees nagu tammepuu, langes pärast "operatsiooni" minestusse, tõugates mind äärepealt pikali. Sepa naine põgenes kõigi kolme lapsega metsa ja ilmus alles viie päeva pärast.



  • [T]egelikkus on see, et ma tean päris kindlalt, et noored tõesti läksid minu eeskujul vaktsineerima. Ma tegin TikTokis ühe video koostöös regionaalhaiglaga, et selgitada vaktsineerimise vajalikkust. Ma ei taha end kindlasti üle kiita, aga see oli tegelikult mu jaoks suisa hämmastav, kui palju inimesi mulle kirjutas, et ma aitasin neil hirme ületada ning vastasin küsimustele, mis neile vaktsineerimise juures segaseks jäid, või aitasin vanemaid veenda vaktsineerimise vajalikkuses. See oli kõik, mida ma tahtsin. Kui kasvõi üks inimene läks minu pärast vaktsineerima, siis sellega ma olin juba oma eesmärgi saavutanud.
  • Arija Helmvee, intervjuu: Tuuli Põhjakas, "Ma ei pea taluma, kui mulle halvasti öeldakse!", Postimees, 16. oktoober 2021, lk 24-25