Karkass

Proosa

• Ma kirjutan aeglaselt. Kui üritan faktide ja valikute kogumi kujul esile tuua üht elu läbivat olulist joont, tekib mul tunne, et hakkan oma isa tegelikku kuju vähehaaval kaotama. Karkass kipub saama kõige tähtsamaks, mõte omapead jooksma. Kui ma aga lasen libiseda mälupiltidel, näen teda jälle sellisena, nagu ta oli, tema naeru, tema kõnnakut, ta viib mind käekõrval üle laadaplatsi ja karussellid ajavad mulle hirmu nahka, siis, vastupidi, pole märkidel, mis osutavad paljude temasuguste staatusele, enam üldse tähtsust. Iga kord kisun ennast isikupära lõksust välja. (lk 28-29)
  • Annie Ernaux, "Koht", tlk Malle Talvet, 2023