Kuuekümnendate kirjanikepõlvkond, keda pappkarpidesse pakitud luulevihkude järgi ka kassetipõlvkonnaks kutsutakse, on jõudnud kaheksanda elukümnendi poole peale või ka seda juba lõpetamas. Kui nad nüüd ka oma loominguga iga päev pildil pole (sest ikka ilmub neiltki raamatuid, nii "uusi ahteid" kui ka valikuid ja kokkuvõtteid!), ei tähenda see ometi lahkumist. Vastupidi, juba looduga püsivad nad endiselt kirjandusvälja keskmes.
