Katakomb

Püha Gennaro katakombid Napolis

Katakombid on maa-alused inimeste ehitatud käigustikud või koopad, mille seintesse maeti surnuid.

Proosa

• Nüüd on kõik mõttekäigud kaevikud. Minu omad koguni katakombid.
  • Karl Kraus, "Aforisme", tlk Krista Läänemets, LR nr 31 1999, lk 76

• "Diakon tahab, et nad üles kaevataks, Fred," ütles Seaduslik solvunult. "Üle kolmekümne aasta on möödas. Ammu oleks aeg nad katakombi..."

"Ei," katkestas teda Fred Colon.

"Aga mul on neile seal kena riiul valmis vaadatud, Fred," anus Seaduslik. "Kohe ukse juures. Meil on seda platsi vaja, Fred! Siin saab juba ainult püstiasendis matta ja see on jumala tõsi! Isegi ussid mahuvad ainult hanereas roomama! Ja see oleks kohe ukse juures, Fred, kus ma saan nendega lobiseda, kui teed joon. Mis sa ütled?"

Vahimehed ja Dibbler vahetasid pilgu. Enamik inimesi linnas olid Seadusliku katakombides käinud, kas või ainult selleks, et oma julgust näidata. Ja enamikule neist oli vapustuseks, et pühalik matus ei olnudki mitte igaveseks, vaid ainult käputäieks aastateks, et - nagu Seaduslik ütles - "minu väikesed vingerdavad abilised" saaksid oma töö ära teha. Pärast seda sai lahkunute tõeliselt viimaseks puhkepaigaks katakomb ja sissekanne tohutus raamatus.

• Terry Pratchett, "Öövahtkond". Tõlkinud Allan Eichenbaum, 2008, lk 23